Ajalugu
TÜRI - EESTIMAA KEVADPEALINN!
20. märts- 20. juuni.
Kevad sümboliseerib ärkamist kõige laiemas tähenduses- kõigis tekkivat rahutust ja aktiivsust. Kevad toob valguse, päikese ja soojuse. See on nagu uus algus- elu ja armastus.
12. mail 2000. a kuulutas Eesti peaminister Mart Laar Türi Eestimaa kevadpealinnaks.
Idee sai alguse 1998. aastal, mil Ülo Russak tegi ettepaneku, et Türi sobiks oma kevadiste suurürituste ja kaunite koduaedadega kandma kevadpealinna nime.
Aktiivsetest kultuuriinimestest koosnev tuumik on koostöös linnavalitsusega võtnud asja ette ning teinud kevadpealinna reaalsuseks.
Kaubamärk "Kevadpealinn" kuulub Türi linnale alates 2003. aastast.
Kevadpealinna maskott on mururoheline ja lilleline Murumoor. Kevadpealinna avamisel ja lõpetamisel kasutatakse tunnusmuusikat. Kasutusel on suveniirtempelid, banner ja kevadpealinna lipud.
Traditsiooniks on kujunenud järgmised ettevõtmised:
- 20. märts - Kevadpealinna avamine, mil pealinnale antakse üle valitsussau ja liivakell. Tervitusi toovad pärispealinn Tallinna, suvepealinn Pärnu ja talvepealinn Otepää esindused;
- Laulukonkurss "Türi Kevadlaul"- osalevad solistid, ansamblid, koorid. Esitatakse üks eestikeelne laul kevadest ja üks laul vabal valikul. Õhtul toimub kontsert;
- Lillelaat- alates 1978. aastast Türil toimuv lille- ja aianduspidu koos ulatusliku kultuuriprogrammiga;
- Kevadjubi- ansambliga tantsupidu;
- Kevadtriatlon- propageerib triatloni alasid (ujumine, jalgrattasõit, jooks) võimalike rahvaspordialadena;
- Ekskursioonid kaunitesse koduaedadesse.
